2017. aasta oli kõik elektroonilise kunsti jaoks meeldejääv aasta. Kirjastaja tõi aasta jooksul tagasi mitmeid armastatud frantsiise koos selliste väljalasetega nagu Star Wars: Battlefront II koos selliste spordialade nagu FIFA 18 , UFC 3 ja Madden NFL 18. kõrval. Lõpptulemus oli siiski kauge sellest, mida EA oleks lootnud, pidades kirjastaja mänge meelde palju rohkem pettumuste ja vaidluste kui kvaliteedi osas.
Ehkki Star Wars: Battlefront II on saanud pealkirju, pole tänu rüüstatud kastide ärimudelile, mille vastuvõtt oli nii kehv, et see tõstis EA aktsiate väärtust, see pole ainus katastroofiline väljalase, mis EA-l on sellel aastal olnud. Selle asemel läheb see au ka viimasesse mängu Need For Speed frantsiisis: Need For Speed: Payback.
Seriaalil Need For Speed on videomängude meediumis pikk ja tunnustatud ajalugu. Algne mängu 3DO turuletoomine 1994. aastal ja eriti sellele järgnenud aastate MS-DOS-i ja muude mängukonsoolide hilisemad väljaanded pakkusid mängijatele värskendavat ja põnevat võistluskogemust, abielludes koos suurepäraste tänavasõiduvõistlustega võimude põgenemise põnevusest.. EA oli kulla löönud.
Sellest ajast peale on Need For Speed oma tähtsaimaks võidusõidumängusarjaks saanud, eriti EA Black Boxi välja töötatud paari esimese tiitli kaudu. Sellised mängud nagu Hot Pursuit 2 ja Need For Speed: Underground duo olid PS2 ajastul tohutult mõjukad, teenides positiivseid ülevaateid ja fännide armee. Kuid mõned möödalaskmised ja ebamugav alati veebis tehtud 2015. aasta taaskäivitus jätsid palju vajaliku For Speed: Paybackile.
Kahjuks häiris mängu ka veider disainivalik, mis lämmatas mängu potentsiaali. Pidevalt veebipõhise nõude asemel polnud Need For Speed: Paybacki progressioonisüsteem mitte ainult ärritav, vaid rikkus mängu täielikult.
Lihtsalt, Need For Speed: Paybacki taseme tõstmise süsteem sarnaneb pigem vabamänguga kui see, mida eeldataks suurema väljaandja tipptasemel pealkirjalt. Ehkki Need For Speed: tagasimakse on täis sisu, on see suur osa mängijast eraldatud, kui nad pole oma garaaži auväärsele tasemele ehitanud, et konkureerida konkureerivate autojuhtidega. Selle taseme tõusu sujuvaks muutmine on aga lihtsamini öeldud kui tehtud.
Seda seetõttu, et kiirust on vaja: tagasimakse progressioon on tegelikult üles ehitatud rüüstatud kastide ümber. Mängijatele jäetakse kas reaalajas sularaha kulutamine, täiesti uue auto saamiseks mängude vastuvõtmiseks tundide viimine või võistluste kiiruskaartide avamiseks vaeva nägemine, mis siis juhuslikult mängija auto aspekti uuendab. See on tüütu ja võtab mängija autonoomsuse täielikult välja, mis toob üldiselt kaasa äärmiselt pettumust valmistava kogemuse.
See pole ainus kord, kui Need For Speedi mäng proovib mudelit, mis ahvatleb mängijaid aja säästmiseks raha kulutama. Mobiilimäng Need for Speed: No Limits, näiteks "tankimise" ajalised võistlused, näiteks käigul, mida 2015. aastal selle välja laskmise ajal ümar kritiseeriti, oli Paybacki positsioon täieliku jaemüügiväljaandena - ja sellega kaasnenud ootused. - tulemuseks oli mängu hävitav mehaanik, mis osutus tohutult ebapopulaarseks.
Päeva lõpus lubab Paybacki rüüstatud kasti mudel mängijatel mängu kiusamiseks (ja kiusab) mängimise vahele jätta. Oma olemuselt soovitab Payback, et nende kiiruskaartide õigustatud avamine on mõttetu ja - mis veelgi hullem - igav. Lõbutsemiseks peavad kasutajad vältima mängu suurte osade mängimist.
EA ja arendaja Ghost Games tutvustasid värskendust, mis suurendas mängijate kogemusi sündmuste lõpuleviimisel, kuid selleks ajaks oli kahju juba tehtud. Isegi muudatustega, mis muudavad mängu vähem keerukaks, oli Paybacki koht 2017. aastal juba antud: ebaõnnestunud katse rakendada potentsiaalselt ohtlikku täiendavat ärimudelit tööstuses.
Kõige masendavam on see, et sügavale varjatud kujul on Payback kindel võidusõidumäng, mis tegeles vähemalt mõnega tema 2015. aasta eelkäija probleemidest. Mängu puudusi on aga võimatu kahe silma vahele jätta ning võidusõidumäng ei tohiks kunagi olla midagi muud kui adrenaliiniga täidetud põnevus. Mis veelgi hullem, tagasimaksmine võis olla Need For Speedi frantsiisi surmanuht tervikuna.
Need For Speedi kõrval on tasuta mängitav MMO nimega Need For Speed: Edge, kuid see pole kaugel frantsiisi määravast hetkest, selle asemel, et istuda lähemal teistele EA vabalt mängitavatele spin-offidele, näiteks FIFA World. Lisaks sellele polnud Need For Speedi eelmine jälitus MMO maailmas Need For Speed: Online vaevalt pidustusi põhjustanud ega saavutanud kunagi sellist populaarsuse taset, mida EA eeldas.
Olukorra halvendamiseks laseb EA harva frantsiisidel jätkata, kui on saavutatud pettumust valmistavate väljaannete trend. Üheks selliseks näiteks on aumärkide medal (Medal of Honor), kus tõuke tuua varasemalt Teise maailmasõjale keskendunud vara tänapäeva kaasa viisid kaks keskpärast mängu enne ebameeldivat lammutamist, ilma et frantsiis oleks alates 2012. aastast välja lastud. Praegu on Need For Speedi ainsaks kokkuhoidevaks armuks on EA raamatutes veel ühe suure nimega võidusõiduatribuutika puudumine, kuid kirjastaja samm Viscerali sulgemiseks ja Tähesõdade mängu arendamise nihutamiseks näitab, et siiani saab väljakujunenud frantsiis minna.
Leht 2: Lehekülg 2: Kuidas EA tappis massiefekti
1 2
