Alfred Hitchcocki "Rebecca" on saanud osalise uusversiooni

Selles vanuses, kus Hollywoodi uusversioonid ja taaskäivitused valitsevad võidukalt, on enamik kõiki oodanud paratamatut teadaannet teatavate Best Picture Oscari-võitnud tiitlite renoveerimise kohta 21. sajandiks. Muidugi, mõnda aega on kaartides olnud ka My Fair Lady uudistamist - ja nüüd võime sellesse loetellu lisada Alfred Hitchocki 1940. aasta psühhodraama / Noir-lugu Rebecca (loetelu, mida võiks tulevikus väga pikalt kasvada)).

Daphne du Maurieri 1938. aasta algupärase kirjandusteose uue kinemaatilise käsitluse taga on DreamWorks ja tööpealkirjad. Arvatakse, et projekti müüakse pigem lähtematerjali (a la David Fincheri "Tüdruk koos draakoni tätoveeringuga") tõelise ümber tõlgendamise asemel kui Hitchcocki filmi otsest ümbertöötamist.

Variety teatab, et Oscari-nominendile Steven Knightile on pandud ülesandeks Maurieri originaalset Rebecca romaani ümber kohandada. Knight on kõige tuntum filmide, näiteks Stephen Freari tumeda ühiskondliku draama, Dirty Pretty Things ja David Cronenbergi kriminaalfilmi "Ida lubadused", ekraanipiltide otsimise eest. Ta kirjutas ka Shutter Islandi kohanemise varajase stsenaariumi mustandi - mis polnud režissööri Martin Scorsese kasutatud lõplik pildistamisstsenaarium - ning on teeninud varajase positiivse mulje Dan Browni uusima enimmüüdud Robert Langdoni romaani "Kadunud" kohandatud stsenaariumi eest Sümbol.

See on kõik, mida öelda: Knight uhkeldab üsna kindla kirjutamisega ja on sama kvalifitseeritud kui keegi teine, et proovida muuta Maurieri Rebecca allikmaterjal järjekordseks kütkestavaks filmiks, mis keerleb naiivse noore naise ümber, kes abiellub jõuka lesega - ainult selleks, et aru saada et tema abikaasa (surnud) eksabikaasa hoiab häirivana mitte ainult tema, vaid ka oma pühendunud majateenija mõttemaailma.

DreamWorki esialgsete katsetustega Knight-stsenaariumi Rebecca Hitchcocki originaalfilmist lahti ühendada on aga probleem selles, et viimane on üsna ustav Maurieri romaani ümberjutustus - välja arvatud üks oluline süžee, mida siin ei rikuta. Teisisõnu, Knighti stsenaarium peab Maurieri allikmaterjalist oluliselt rohkem kõrvale kalduma, et eristada projekti paremini Hitchcocki sarnastest teistest peatselt saabuvatest projektidest, mis on osaliselt uusversioonid, aga ka osaliselt lojaalsemad ümbertõlgendamised (nt Total Recall).

On olnud mitmeid kirjanduslikke kohandusi, mis on suutnud visata mõned targad süžeed, vaevumata algsest romaani jutustusest nii kaugele, et filmiversioon tundub olevat täiesti seosetu (naine mustanahaline, hiljutine näide). Nagu ka varem mainitud, pole Knight ka siin uuel pinnal, kui asi puudutab raamatu elu suurele ekraanile toomist. Niisiis, kõik paneb paika tänu sellele, et ta suudab välja töötada Rebecca versiooni, mis tundub mõnevõrra originaalsem.

Sarnaselt, kuigi Hitchcocki kohandatud Rebecca on filmide seas laialt tuntud, pole see tegelikult pühendunud filmiarmastajate ringide seas nii laialt armastatud ja tuntud - eriti kui võrrelda seda teiste klassikaliste parima pildi Oscari võitjatega, näiteks Casablanca või Ristiisa.

See kvalifitseerib Rebecca meie filmide uusversiooni 5 parima reegli alla - selles mõttes, et loo Knight-skriptitud versioon võiks olla Hitchcocki jaoks see, mis Scorsese neemehirm on režissöör J. Lee Thompsoni jaoks - st. osaline uusversioon, mis austab endiselt ekraani algset kohandamist. Muidugi sõltub see lõppkokkuvõttes ka sellest, kes kohale tuuakse, et Rebecca uut filmipilti suunata.

-

Hoiame teid uue Rebecca olekuga kursis, kui lugu areneb.