Uus "OldBoy" klipp ja pildid, Writer & Cast kaitsevad Spike Lee uusversiooni

OldBoy ameerika versioonis on olnud palju asju. Chan-wook Parki 2003. aasta Korea kohanemise austajad alates hetkest, kui seda isegi kaaluti, sai uus OlbBoy paljutõotava alguse, kui seda toetasid Steven Spielberg ja Will Smith - ainult selleks, et need kaks raskekaalu langetada enne, kui roheline tuli süttis. antud. Projekt taaselustati, kui see torkas silma selliste suurte nimedega nagu Josh Brolin, Samuel L. Jackson ja Sharlto Copley, kuid Spike Lee valik lavastajaks on olnud sama lahkarvamusi pakkuv, nagu ka intrigeeriv.

Vaatamata päris kindlale punase ansambli treilerile, mis tõestab samasugust kruusasust, sisukust ja keerdunud nägemust, mis tegid originaali hitiks, ei saa uus OldBoy ikkagi palju armastust. Rääkisime mõne osaleja ja filmi palju vaevatud kirjanikuga sellest, mida nad on teinud, et eristada nende versiooni väärtuslikuks ja ainulaadseks; saate vaadata ka ülaltoodud filmist pärit klippi ja kogu postituse jooksul uusi pilte.

Saime hakkama OldBoy uusversiooni kirjaniku Mark Protosevitšiga (I Am Legend) 2013. aasta New Yorgi koomiksikonkursil. Temaga koos olid valimisliikmed Michael Imperioli (The Sopranos) ja Pom Klementieff, kes mängivad Chuckyt, vastavalt Josh Brolini Joe Doucett'i vana sõber ja Joe piinava mehe naissoost ihukaitsja. Ehkki kolmik üritas arutada filmi tegemise kunsti ning selle tähenduse ja viimistletud käsitluste sügavamat uurimist, pöördus jutt paratamatult selle poole, miks see kultuse lemmikfilmi uusversioon pidi esiteks eksisteerima:

Mark Protosevitš: Kui ma esimest korda selle teemaga tegelema hakkasin, on see juba iseenesest huvitav lugu, kuna sattusin sellesse, kuna sain kõne Will Smithilt. Algselt olin Will Smith töötanud koos Will Smithiga filmis "I Am Legend" ja ta ütles mulle: "Ma tahan, et sa kirjutaksid mu järgmise filmi, see on OldBoy uusversioon ja Steven Spielberg kavatseb seda suunata" Nii et kaks päeva hiljem olin ma lennuk LA-sse ja kohtumine Spielbergiga aastaks, mis pidi olema pakett ja siis see lagunes täielikult. See võis olla minu jaoks esialgu huvitav konks, kui töötaksin nendega selle asemel, et öelda: "Kas olete huvitatud OldBoy uusversiooni kirjutamisest?" Kuid kui see lagunes, olin muutunud materjali vastu nii kirglikuks ja töötanud välja kolmekümne lehekülje pikkuse töötluse ning kui film oli peas selge, tahtis produtsent siiski edasi minna, nii et ma ütlesin: "Ma olen kohal". See tähendas minu jaoks tõesti midagi.

Võite käsitleda kogu teemat … Ma tean, et seal on mõned fundamentalistid, kes arvavad, et algset filmi poleks kunagi pidanud ümber tegema, ja ma austan nende tunnet ja ilmselt ei saa ma midagi öelda selle muutmiseks, kuid seal on filmiajaloo kursus mõnede välismaa filmide üsna head ingliskeelsed versioonid või klassikute uusversioonid. Mul on hea meel, et David Cronenberg tegi uusversiooni "Kärbes". Ilmumas on "Unforgiveni" jaapanikeelne versioon ja ma olen sellest uudishimulik. Ma ei ütle: "kuidas nad julgevad ümber teha" Andmata! " Olen selle vastu uudishimulik. Arvan, et avatud meele hoidmises ja uutele kogemustele avatud olemises on midagi head.

Mark Protosevitš: Kui olete silmitsi kohanemisega - olgu see siis raamat, olemasolev film, graafiline romaan või video -, siis suur osa sellest on puhtalt analüütiline, kuhu see läheb, „ok, seda materjali on meil ainult nii palju võib võtta või see võib-olla ei tööta ", kuid suur osa sellest muutub just selliseks emotsionaalseks, sisikonnaks, loovaks tundeks. Mitu korda on teil lihtsalt vaistu, nii et need on filmi osas kindlasti asjad, mida ma tahtsin jälgida, et me kõik tahtsime seal olla. Kuid variatsioone on.

Spike ja ma rääkisime kohe alguses, just kavatsuse mõttes, nagu lugude kaaneversioonid. Ma armastan Neil Youngi "Like A Hurricane", kuid Roxy Music teeb selle selle vinge katte. Nii et see on selline asi, kus austate originaali, kuid proovite teha sellest võimalikult palju oma. Üks asi, mis minu arvates isegi kaanevariandis igav on, on see, kui laul kõlab täpselt samamoodi kui originaal, kuid siis olen kuulnud ka kaaneid, kus te originaallaulu vaevalt ära tunnete, nii et see tasakaal on tasakaalus. Originaali austamise ja uskuge mind vahel ei ole mul muud kui austust originaali vastu ja see oli üks eesmärke minna sellesse austus- ja lugupidamiskohast, aga ka loova inimesena, kellena soovite selle enda omaks teha. Tahad midagi iseennast sellesse tuua. Võib-olla edendada neid teemasid, mis on minu ja Spike jaoks pisut huvitavamad.

Muidugi nõuab uutele kogemustele avatud publik režissööri, kes suudab neid uue nägemuse ja uute ideede abil müüa, ja Spike Lee'l on nii palju eemaldajaid - rohkem oma ekraanivälise personaali kui ekraanil kuvatava töö jaoks -, et inimesi selle kaudu müüa uus OldBoy on peaaegu kahekordselt võimatuks muutunud.

Kui aga on üks inimene, kes oskab hinnata, mida Lee Oldboyga teinud on, on see Michael Imperioli; enne kui ta kuulsuse loomise The Sopranosel sisse lülitas, on näitleja töötanud Leega viiel filmil (Jungle Fever, Malcolm X, Clockers, Girl 6, Summer of Sam), nii et ta teab kõike režissööri visuaalsest võimekusest ja kuidas hinnata oma töötada OldBoy peal tema teiste filmide vastu.

Küsimusele, mida Lee on visuaalselt koos uusversiooniga teinud, vastas Imperioli, et see on paljuski Spike Lee "koomiksifilm":

Michael Imperioli: Ma arvan, et see on tema jaoks lahkumine, kuna see põhineb algselt graafilisel romaanil ja ma arvan, et seal on selline kõrgendatud reaalsustaju ja visuaalselt on teatud toon - värvid, mis hüppavad sellises graafilises romaanis omamoodi - mis on tõesti põnev. Ma arvan, et ta võttis selle omaks, kuna "me ei tee lihtsalt filmi reaalsusest lähtuva filmi järele, see toimub peaaegu selles teises universumis", sellest, mida ma nägin, olin väga elevil.

Lisaks mõnele visuaalsele hiilgusele ütles Imperioli, et teose tegelaskujud olid Lee jaoks sama olulised:

Michael Imperioli: Ma mõtlen Spike'iga, et ta on väga tegelaskujudest juhitud lavastaja, ta armastab näitlejaid, nii et saate selle kombinatsiooni. Ma arvan, et see on tõesti põnevil, sest Spike Lee pole see nimi, kelle peale kõigepealt mõtlete “OldBoy” ümberjutustamise peale - ilmselt oli see, et korraga tahtis Steven Spielberg seda filmi Will Smithiga uueks teha. See oleks olnud päris erinev olukord ja ma arvan, et see on tõesti põnev. Ma arvan, et Spike'i jaoks on hämmastav see, et ta on nõus [tegema erinevaid asju] ja nüüd teeb ta midagi, mille jaoks ta kogus Kickstarteri jaoks raha [1], ja selle, mis enne 'Red Hook Summer' oli, 10 miljoni dollari eest, mida ta on nõus mängima erinevad areenid. See teeb temast suurepärase kunstniku.

Kuid kui olete originaali fänn, pole vaja muretseda: saate ikkagi palju jõhkrat vägivalda:

Michael Imperioli: Oh jah, see on vägivaldne. Ma mõtlen, et see on kahjuks osa loost, osa teemast. See on osa maailmast, kus me elame. Tehnoloogia tõttu - esimene asi, mis mulle pähe hüppas, olid bikerid, kes ründasid kutti - ma mõtlen kakskümmend või kolmkümmend aastat tagasi, et te poleks kunagi sellest pilte näinud. Nii et selliseid asju elame palju regulaarsemalt. Näete habemeajamisi ja terroristlikke ülestunnistusi - me oleme sellest ühiskonnas palju teadlikumad ja oleme teatud määral selle suhtes immuunsed või muutume järk-järgult paljude nende asjade suhtes immuunseks. Arvan, et sellepärast mängib see selles filmis sellist rolli, see on loo element … Ma ütleksin, et see on nagu Karma, põhjus ja tagajärg. See on minu võte. Olen kindel, et Markil on palju teistsugune ja ilmselt ka artikuleeritum.

Mark Protosevitš: Mul oli Steveniga kolm kohtumist ja ühes esimestest kohtumistest ütles ta: "Mu poeg tapab mu, kui me ei tee seda nii intensiivseks kui originaal", nii et tema meelest kavatseme sinna minna. Nüüd ei usu, et ta oleks kunagi Willi [Smithiga] seda vestlust pidanud, nii et kes teab, mis võis juhtuda, kuid isegi neil varastel etappidel julgustati seda otsima.

Teine eeldus oli, et me kavatseme kuidagi välja vingerdada ja muuta see massipublikule pisut käega katsutavaks ning võin teile kinnitada, et me seda ei teinud. Ma endiselt loodan, et sellel on publikut ja et nad naudivad seda, kuid kavatsus algusest peale …. Ma arvan, et me kõik olime nagu “hüppame lihtsalt haamri ja habemenuga basseini ja vaatame, mis juhtub!”

Noh, ilmselt läks see liiga vägivaldseks, sest üks näitlejatest tundis valu tõesti:

Pom Klementieff: Olen selle kaabaka ihukaitsja ja tänu temale [Mark Protosevitšile] olen tüdruk … pidin treenima võitluskunste, nagu Taekwondo inspireeris kaks kuud treenima nagu kolm tundi päevas.. Kaotasin varbaküüne … kaotasin selle pärast filmi, kuna olen tõesti professionaalne, nii et pärast seda, kui ma panin ansambli Angry Birds ansambli üles, põhjustavad nad armsaid ja niikuinii …

Lõpuks küsisime Protosevitšilt ühe tootja väite kohta, et USA OldBoy lõpp on veelgi tumedam kui Korea oma:

Mark Protosevitš: Nii ta tundis. See on tegelikult nii, nagu mõned teised inimesed on seda tundnud. Nii et peate nägema, võite olla kohtunik. Ütle mulle pärast filmi vaatamist.

-

Protosevitši sõnul on sellel hetkel peaaegu võimatu, et ükski originaali fänn, kes vihkab selle uue filmi ideed, tema arvates ümber pöörata. Kuid nägime OldBoy NYCC paneeli ajal linastunud kaadreid, oleme näinud punase riba treilerit ja oleme kuulnud, et filmi kirjutanud vaene tüüp valas oma südame halastamatu Coni rahvahulgani. Kõik, mida me ütleme, on see, et see film ei pruugi olla halvim uusversioon ja võib-olla (lihtsalt võib-olla) väärib võimalust seista omaette.

_______________

Me kõik teame kindlalt, millal OldBoy 27. novembril teatritesse jõuab.